EESTI VABAÕHUMUUSEUMI KÜLASTUSKESKUS –
ENNISTUSKODA KANUT –
TALLINNA MUUSEUMIDE ÜHISHOIDLA
ARHITEKTUURNE IDEEVÕISTLUS
Eesti muuseume vaevab suur tänapäevastele nõuetele vastavate ruumide puudus. Seda näituste korraldamiseks ja külastajate teenindamiseks vajalike ruumide osas; eriti aga on puudu kultuuripärandi säilimist tagavatest hoidlaruumidest. Viimastel aastatel on olukord siiski pidevalt paranenud. Muuseumihoonete rekonstrueerimisel ja remontimisel on lahendatud ka hoidlate küsimus Valga, Viljandi, Harjumaa muuseumis, Tartu Linnamuuseumis, Spordimuuseumis ja mujal, osa Eesti Rahva Muuseumi kogudest on saanud tänapäevased hoidlad, 2006. aastal koliti Eesti Kunstimuuseumi rikkalikud kunstikogud Eesti kõige moodsamatesse hoidlatesse Kunstimuusemi uues KUMU hoones. Uued käivitunud projektid lahendavad Mahtra Talurahvamuuseumi, Pärnu Muuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi kogude hoidmise mured. Teisalt on rida muuseume, mille asukoht ei võimalda olemasolevates hoonetes hoiutingimuste parendamist ja laiendamist. Esmajoones tuleb mainida Tallinnas ja eriti vanalinnas paiknevaid muuseume.
Ruumiprobleemi lahendamisega üheaegselt on vajalik tõsta museaalide hoidmise kvaliteeti, parandada ennetava hoidetöö kvaliteeti ning tagada avalikkusele juurdepääs säilitatavale kultuuripärandile.
Tagamaks püstitatud ülesande täitmist on kõige perspektiivikam ja ökonoomsem välja ehitada konserveerimiskeskus-hoidlakompleks, mille teenuseid saavad muuseumid kasutada vastavalt vajalikele mahtudele.
Tallinna muuseumide ühishoidla ja selle tegevust koordineeriva asutuse Ennistuskoda Kanut uue hoone rajamise põhieesmärgid:
- tagada paremad tingimused kultuuripärandi säilimiseks. Lahendada muuseumide hoidlate probleem;
- ratsionaalselt jagada kultuuripärandi säilitamiseks eraldatavaid rahalisi vahendeid;
- tagada konserveerimisteenus kõigile muuseumidele, suuremat rõhku osutada ennetavale konserveerimisele;
- tagada digiteerimisteenus kõigile muuseumidele;
- tagada nõustamisteenus säilitamise, konserveerimise ja digiteerimise valdkonnas.
Mida annab ühishoidla rajamine muuseumidele?
- Praegu kitsastes ja nõuetele mittevastavates tingimustes hoitavad museaalid saab paigutada tänapäevastesse hoidlatesse;
- kaovad kulutused hoidlaks sobimatute ruumide kohandamiseks;
- muuseumides vabanevad ruumid annavad võimaluse laiendada ekspositsioonipindu, arendada külastajatele suunatud tegevusi ja parandada töötingimusi;
- muuseum vabaneb osast töökoormusest, mis on seotud fondide füüsilise käitlemisega (puhastamine, esemete väljatoomine ja paigutamine hoidlatesse jne) ja muuseumi koguhoidjad saavad rohkem keskenduda sisulisele tööle museaalidega;
- ühishoidla annab võimaluse paigutada hoidlatesse ka üksikesemeid, mille hoiustamiseks muuseumides ei loodaks kunagi materjalile vajalikke eritingimusi.
Tallinnas asuvate muuseumide vajadus hoidlapindade järele on 2005. aasta seisuga ca 9500 m2. Tallinna ühishoidla asukohaks on sobiv Eesti Vabaõhumuuseumile kuuluv territoorium.
Eesti Vabaõhumuuseum (edaspidi EVM) on maa-arhitektuuri keskmuuseum (asutatud 1957. a), mille tegevus on aastaringne, sealjuures suvehooajal (aprilli lõpust oktoobri keskpaigani) tänu ekspositsiooni täismahus avatusele ja arvukatele välisturistidele talvehooajast mõnevõrra intensiivsem. Väga rahvarohked (umbes 10 000 inimest päevas) on traditsiooniliste kalendritähtpäevadega seotud suurüritused (eriti vastlad, jaanilaupäev ja jõulud).
EVMi arengustrateegia näeb ette järgmisi tegevuseesmärke:
1) olla muuseumina ühiskonna väärtuslik osa läbi emotsionaalset kogemust pakkuva haridusasutuse, samuti atraktiivse ja kvaliteetset teenust pakkuva kultuuriturismiasutuse ning hariva meelelahutusasutuse;
2) olla kultuuripärandi uurija, koguja ja säilitaja nii EVMi territooriumil kui kohtadel;
3) olla pidevalt uuenev organisatsioon, hankides lisavahendeid teenuste ja ekspositsiooni arendamise teel, toimides ratsionaalselt, efektiivselt ning omades koosseisus motiveeritud spetsialiste.
EVM soovib suurendada aastaks 2013 oma külastatavust 200 000-le inimesele aastas. Külastajatest 50% on välisturistid, kes saabuvad nii üksikkülastajatena kui ka turismifirmade vahendusel gruppidena (sageli laevadelt ligi 20 bussiga korraga). EVMis töötab aastaringselt 80-90 inimest, suvehooajaks võetakse juurde 35-50 inimest. Neist kõigist suur osa on seotud välistingimustes või vahetustes töötamisega.
EVMi uus külastuskeskus peab uute administratiivpindade näol lahendama praegusest EVMi töötajate eri hoonete vahel paiknemisest tulenevad organisatsiooni ühtsuse probleemid ja kaotama senised ebaratsionaalsed halduskulud.
Hoonekompleks peab olema teenindavaks kogu 80 hektaril paiknevale ajalooliste hoonete ekspositsioonile ja nende mitmekülgsele esitlusele (konkursil osalemiseks tuleb tutvuda EVMi ekspositsioonikavaga “Eesti maa-arhitektuur mälus ja maastikul”). Hoone ise peab sulanduma lähedusse jääva ekspositsioonialaga, olema loodussõbralik ja säästev, pakkuma oma olemasoluga uusi atraktsioonivõimalusi.
EVMi suur probleem on parkimiskohtade vähesus. Uue hoone planeerimisel peaks lahendama ka selle küsimuse. Samuti peaks nägema ette EVMi territooriumil külastajatele mõeldud transpordi võimaluse (näiteks ajalooline kitsarööpmeline raudtee).
Näitusemaja on planeeritud kasutada nii iseseisvalt kui ka ühises tervikus EVMi väliekspositsiooniga Eesmärk on luua võimalused näituste korraldamiseks ja muuta muuseumi külastus sisukamaks eriti talvisel perioodil. Näitusemaja planeeritav suurus on ca 4500 m2, mis võimaldab rajada sisukaid ja suuremahulisi ekspositsioone. Ühe võimaliku partnerina näitusemajas võiks mainida Tehnikamuuseumi.
Eesti Vabaõhumuuseumi külastuskeskuse – Ennistuskoja Kanut – Tallinna muuseumide ühishoidla hoonetekompleksi võistlusalaks on EVMi majandustsoon.
EVMi puhul on arenduse vajadus üks-üheselt mõistetav. Põhjus ehitada Tallinna muuseumide ühishoidla samale territooriumile peitub muuhulgas ühishoidla teenust kasutatavate muuseumide suhtelises läheduses – muuseumid paiknevad võistlusalast kuni 15 km kaugusel; samuti asuvad hoomatavas kauguses päästeteenistuse vajalikud üksused.
Käesoleva ideevõistluse eesmärgiks on leida hoonestuskompleks, mis oleks kaasaegne, madala energiakasutusega, arvestaks säästvate tehnoloogiate kasutamist, vastaks muuseumi külastuskeskuse – konserveerimiskeskuse – hoidlate ruumivajadusele, sobituks võistlusala maastikku.
Hoonetekompleksi peab olema võimalik ehitada etapiviisiliselt. Etappide järjekord ei ole konkreetselt määratletud, st ehitamine võib toimuda vastavalt avanevatele finantseerimisvõimalustele. Oluline on, et iga rajatava etapi järel peavad ehitatud hooned moodustama arhitektuurselt ühtse terviku, st hoonete kompleksil peab olema saavutatud teatud lõpetatuse aste.
Oodatud on ettepanekud hoonestusest vaba ala planeerimiseks, pöörates erilist tähelepanu olemasoleva ekspositsioonialaga seotud aktiivse tegevuse planeerimisele. EVMil on plaanis laiendada hoonetest vaba territooriumi aktiivset kasutamist. Koht on juba “sisse töötatud” rahvapäraste pidupäevade (jaanipäev, jõulud jne) pidamise kohana ja see funktsioon võiks veelgi laieneda.
Võistlusala (pdf)
|
