ESITATUD IDEEKAVANDID
SELETUSKIRI LEEVIKE
ASENDIPLAANILINE LAHENDUS.
Projekteeritud hoonetekompleks paikneb Vabaõhumuuseumi territooriumil Rocca al Mares Haabersti linnaosas Tallinnas Vabaõhumuuseumi tee 12. Eesti Vabaõhumuuseumi (EVM) territooriumil paikneb 86 ha parkmetsa, millel asub kokku 72 hoonest koosnev eesti rahvuslikku arhitektuuri tutvustav ekspositsioon. Muuseumi territoorium jääb tervikuna mere ja Vabaõhumuuseumi tee vahele, kagust külgneb see endise Liberty suvemõisa ja Rocca al Mare kooli krundiga. Territooriumist loodesse jääb Merirahu elamurajoon.
Uushoonestus kulgeb läbi parkmetsa, saades alguse Vabaõhumuuseumi tee äärest Kanuti hoonetega ja lõpetades mereäärde paigutatud näitusemajaga. Parkimisplatsid 240 sõiduautole ja 17 bussile on paigutatud Vabaõhumuuseumi tee poolsesse külge. Parklad on hoone maasse uputatud kehandi poolt varjatud ja ei paista muuseumi territooriumile, samuti on sõiduautode avaparklat ilmestatud haljastusega, mis aitab viimast sulandada keskkonda. Nii bussiparklast, kui autoparklast pääseb lihtsasti hoone peamisse fuajeesse, kust toimuvad hargnemised kõigi hooneosade vahel. Administratsiooniruumide sissepääsud avanevad samuti otse parklasse, kus paiknevad ka vastavate ühikute parkimiskohad. Hoone maapealsete osade vahelistesse hoovidesse on ette nähtud erinevad funktsioonid, mis leiavad kasutust aktiivse ekspositsioonina (puutöö, kõikvõimalikud vabaõhu workshopid, vabaõhu loengud jne.) Uue kompleksi eesmärk on pakkuda mitmekülgset emotsionaalset kogemust ja muuta kogu muuseum atraktiivseks kultuuriturismi ning harivaks meelelahutusasutuseks. Uus hoone sulandub lähedusse jääva ekspositsioonialaga on oma olemuselt loodussõbralik ja säästev ning pakub oma olemasoluga uusi muuseumi ja pargiala kasutusvõimalusi.
Mereäärne näitusemaja on planeeritud kasutada nii iseseisvalt kui ka ühises tervikus EVMi väliekspositsiooniga. Eesmärk on luua võimalused näituste korraldamiseks ja muuta muuseumi külastus sisukamaks eriti talvisel perioodil. Näitusemaja galerii paikneb suuremas osas hoidlatega samal tasandil ja on osaliselt uputatud maa sisse, väiksem galeriiosa koos kohvikuga, kust avaneb suurejooneline vaade paikneb hoone mereäärses otsas.
ARHITEKTUURNE, FUNKTSIONAALNE JA TEHNOLOOGILINE LAHENDUS.
Käesoleva projekti eesmärgiks oli leida hoonestuskompleks, mis oleks kaasaegne, madala energiakasutusega, arvestaks säästvate tehnoloogiate kasutamist ja sobituks võistlusala maastikku. Hoonetekompleksi on võimalik ehitada etapiviisiliselt. Kuna etappide järjekord ei olnud kuigi konkreetselt määratletud, on hoone ülesehitus kavandatud selliselt, et iga rajatava etapi järel moodustavad ehitatud arhitektuurselt ühtse terviku ja hoonete kompleksil on saavutatud teatud lõpetatuse aste. Hoone üldine arhitektuur lähtub keskkonda sobivusest püüdes vältida suurte, monotoonsete, arhitektuurselt liigendamata mahtude teket. Osa ruumiprogrammist on viidud maa alla. Süvendamisel tekkiv kaevematerjal on ära kasutatud nõlvade tekitamisel, mis sulatavad hoonemahu maaaluse osa ja pargipinna jätkuvaks reljeefiks, mida on võimalik jalgsi ka ületada.
Hoonete maapealsed mahud on omavahel liigendatud ja nendevahelise ruumi ülesehitusel on lähtutud traditsioonilisest taluhoovi struktuurist. Hubased hoovid ja omavahel seotud hooneteosad loovad hästi sulanduva ja oma mastaapidelt ümbritsevaga harmoneeruva ruumilise keskkonna. Maja materjalides on lähtutud põhimõttest, et mida vähem seda parem, domineerivaks materjaliks on savikrohv, mida läbivad klaasipinnad ning maapinda katab hoovides oranžiks pigmenteeritud muruauguga betoonkivi. Oma programmi põhjal eeldatavasti hiiglaslik hoonemaht on maasisse süvendamise ja väiksemahuliste ühikute abil muudetud igati sobilikuks Vabaõhumuuseumi looduskaunile eksponaatidega rikastatud keskkonnale.
Funktsionaalselt on hoone ülesehitus lihtne – kesksel kohal asuv sissepääs ja fuajee seob omavahel kõiki külastajatele ja töötajatele avatud hooneosi. Parklad on sissepääsu suhtes paigutatud loogiliselt, ei teki asjatuid ristumisi bussiekskursioonide ja tavakülastajate vahel. Ennekõike külastajatele määratud funktsioonid nagu külastuskeskus, näitusemaja, raamatukogud ja kohvikud paiknevad ühtse sissepääsu vahetus läheduses, peamiselt restaureerimise ja praktilise tööga tegelev Kanuti tiib on paigutatud eraldiseisvalt lõunapoolsesse hooneotsa.
Muuseumi hoidla kavandamisel on lähtutud kohalikest – Eesti looduslikest ilmastikuoludest. Suuremahulised hoidlaruumid on viidud osaliselt maa alla, saavutades selliselt antud konteksti sobituv ja sellega haakuv arhitektuurne maht. Hoidlaruumide osaline maa alla viimine võimaldab ära kasutada ka maapinnas olevat temperatuuri stabiilsust, saades selliselt ökonoomsem lahendus. Hoonete maapealsed osad on massiivsete seintega lihtsad mahud. Seinakonstruktsioonis kasutatakse nii saviseinu kombineerituna raudbetoonist ja kergblokkidest kandvate osadega. Katuslagede silded ja hoone strukturaalne ülesehitus on ökonoomsed ja ei vaja konstruktiivses lahenduses liigset keerukust. Massiivsed seinad on olulised talvise kütmise ja suvise jahutamise seisukohalt, olles vajaliku temperatuurinäitaja akumulaatoriteks. Pikad räästad loovad hea varjualuse suvise päikese eest ja kaitsevad veetundlikke savikrohviga kaetud seinaosi. Suurte räästamahtude sisse on võimalik enamikus hoonemahus lahendada ka vajalikud ventilatsioonitorustikud ja muud kommunikatsioonid Kuna ventilatsiooni torustikud kulgevad räästaste sees, siis ei tekki hoonetesse täiendavaid ripplagesid ja hoone maht on võimalik hoida madalana. Tõstetud katus ja räästakastid loovad hoonele kaasaegse ja ökonoomse sisekliima.
|
