ESITATUD IDEEKAVANDID
SELETUSKIRI RAUDJAS
ARHITEKTUURNE LAHENDUS Architectural solution (pdf)
Eesmärgid
- paigutada hiiglaslik maht maastiku, minimaalselt häirides muuseumi külaidülli.
- säilitada Vabaõhumuuseumi tee rekreatsioonile suunatud iseloom (osa linna rohevõrgustikust).
- Vabaõhumuuseumi kompleksi teadlik põimimine linna rohevõrgustikku. Vabaõhumuuseum kui pool-avalik linnapark, kuhu rajatav kompleks toob elu ja aktiivsust aastaringselt.
- luua Vabaõhumuuseumist kuvand kui elusat ja arenevast sündmuspaigast (sealhulgas piletivaba tsoon kui reklaam vabaõhumuuseumi kompleksile).
Tehismaastik
Uus hoonekompleks on ette nähtud suurimale metsast vabale alale (praeguse administratiivhoone ja laoplatsi asemele).
Tüpoloogiliselt võiks kompleksi käsitleda mitte hiigel-hoone vaid maastikulise infrastruktuuri rajatisena.
Maapinda on tehtud sisselõige Vabaõhumuuseumi teest kuni mereni. Sisselõike serva on koondatud valgust nõudvad ruumid (töökojad, auditooriumid, kabinetid, külastajate teenindusruumid jne). Asetades erinevad tegevused kõrvuti tekib klassikaline tänavaolukord, kus mitmekesisus ja huvitavus tekivad iseeneslikult. Hoone kaasaegsed fassaadid on vastamisi (sissepoole) ja häirivad minimaalselt ümbritsevat.
Mõõdukas muuseumi köögipoole eksponeerimine loob vabaõhumuuseumist mulje kui elusast kohast, kus käsitööoskused on arengus (muuseum ei ole üksnes surnud asjade hoidla).
Kogu hoone maht on süvistatud maapinda 3m (Vabaõhumuuseumi tee pool) ning maapinna langedes 2.5m (mere pool). Kuna külastajate ja töötajate ruumid avanevad sisselõike suunas, ei sega maapinnast allpool olek hoone igapäevast kasutust.
Vahetänav (lõhe) jagab mahu kaheks enam-vähem võrdseks pooleks. Kumbki pool jaguneb omakorda sektoriteks. Sektorite vaheliste õuede kõrghaljastus liigendab mahtu visuaalselt, lisaks hõlbustab liigendus ka järk-järgulist ehitust. Ühele poole vahetänavat jäävad Kanuti töökojad ja ühishoidla, teisele poole EVM ruumid. Lõhe on kitsam sissepääsu esise trepistiku kohal ning selle põhi moodustab siin Vabaõhumuuseumi teest eraldava kühmu. Lõhe laius kasvab mere poole. Vahetänav pikeneb käiguteena mereni, kus see lõpeb eenduva vaateplatvormina.
FUNKTSIONAALNE JA TEHNOLOOGILINE IDEE
Funktsionaalne skeem
Ruumilahendus on maksimaalselt lihtne. Eesmärgiks hoone, kus on võimalik orienteeruda ka üksnes intuitsioonile tuginedes. Esiplaanil on tegevused ja eksponaadid.
Külastaja liikumine toimub mööda „tänavat“ või paralleelselt sellega siseruumis. Kõik ruumid on lineaarselt reastatud piki lõhe servi koridorisüsteemis. Vahetänava äärde jäävad loomuliku valgusega ruumid ja nende taha päevavalgust pelgavad ruumid.
Sõiduautode ja teenindava transpordi parkimine on jaotatud kolme parkimisplatsi vahel. Neist kaks paiknevad hoone katusel, üks peitub hoone mahus. Busside parkimine on lahendatud eraldi eemalasuval vabal platsil, pea-sissepääsu ees toimub busside peatumine ning lühiajaline parkimine.
Vahetänava pikendus jätkub kuni mereni, moodustades mere kohale konsoolselt eenduva vaateplatvormi. See telg võiks jagada territooriumi avalikuks (kesktänav mereni), pool-avatud (ürituste korraldamise ala läänes) ja piletitsooniks (vabaõhumuuseumi ekspositsioon idas). Tänu kõrguste vahele saab käigutee soovi korral olla avatud ka muuseumi lahtiolekuaegadest sõltumatult. Selline piletivaba (inimeste igapäevasesse ajaveetmisse põimitud) tsoon aitaks luua muuseumist kuvandi kui mõnusast kohast, kuhu ikka on põhjust tulla isegi kui juba on käidud.
Võimalik on ka stsenaarium, kus kogu praegu ekspositsioonivaba ala on piletita vaba aja veetmise tsoon (sel juhul jääks sisselõikest tekkiv kõrguste vahe tsoone eraldama).
Teeninduspääsud on mõlemal küljel (ühel pool Kanutile ja Ühishoidlale, teisel EVM-le).
Tehnoloogia
Ideaalis võiks muuseumi kompleks olla energiaallikatest sõltumatu. Luua isetoimiva süsteemi, analoogselt talumajapidamisele (ainult teises mastaabis). Teoreetiliselt on väljapakutud lahendusega võimalik integreerida erinevaid ökoloogilisi tehnoloogiaid – päikesepatareisid, tuulegeneraatoreid, vihmavee kogumist jne.
Etapilisus
Hoonet on võimalik ehitada etappide kaupa. Jätkukohad eksponeeritakse terava lõikeservana või integreeritakse täitepinnase abil ümbritseva maastikuga.
KONSTRUKTSIOONID JA MATERJALID
Mahuline iseloom
Vahetänava sisselõige on teostatud selgelt ja kunstlikult võrreldes ülejäänud, maapinnaga kohati kokku sulava, majamassiiviga. Katusemaastiku kunstlik maapind ei imiteeri otseselt loodusmaastikku, erinevust looduslikust on kohati isegi rõhutatud - pind on liigendatud terrasside ja platoodena. Ekspositsiooniala poolt vaadatuna on maapind siiski kokku sulatatud - jätkuv murupind (võimalik „põlluna“). Teises küljes kerkib aga ümbritsevast kõrgema platoona.
Konstruktsioonid
Hoone konstruktiivne lahendus on lihtne. Tegemist on valdavalt ühe, osaliselt kahekordse hoonega. Suuresildelisi ruume ei ole (välja arvatud EVM külastuskeskuse näituseruum, kus võivad osutuda vajalikuks kandepostideta ruumiosad). Otstarbekas on lahendada betoonist kandepostide ja betoonist katuslaega (massivkonstruktsiooni suur soojamahtuvus ja –inerts aitavad tagada ühtlast kliimat ka seadmete ajutiste tõrgete puhul). Jäikuse tagavad vaheseinad, mis võivad olla laotud ka plokkidest.
Viimistlusmaterjalid ja haljastus
Vahetänava külgedeks on klaasfassaadid puitkanduritel. Kasutatakse klaasist topeltfassaadi 2+1 (soojapidavus ja õhu liikumine). Akende vahel on puidust liigutatavad katted. Lõhe põhi (tänav) on kaetud libisemiskindla laudisega (osaliselt võib lisanduda ka muid dekoratiivseid või funktsionaalseid materjale). Välisseinad perimeetril on vooderdatud gabionidega (mereääre kivid tsinkvõrgust kastides). Gabionidega on vooderdatud ka mereni jätkuva käigutee küljed ning katuseterrasside servad. Käidav katus on haljastatud, parkla osas asfaldi sarnane hingav kõvakate. Väiksemad siseõued on poolkülmad ruumid klaaskattega (haljastatud ). Suurem siseõu ja majandusõued on kõrghaljastusega. Sissepääsu lauge astmestik on osaliselt vormitud pinnasest (astme esikülgedel tugevdus). Lahendus võimaldab olemasolevate mändide säilimist trepi osana ning astmete kõrgemas osas uute mändide istutamist.
Hoidlate projekteerimisel on arvestatud kompaktsust ja võistlustingimustes esitatud nõudeid.
|
