TESTI KORDAMISKÜSIMUSED JA ALLIKAD, 2011
Ava kõik | Peida kõik
01. Muinsuskaitseseadus RT I 2002, 27, 153
Ava | Peida
https://www.riigiteataja.ee/akt/121032011008
1. Millised on mälestiste üldliigid? (§ 3, lg 1)
2. Millisel juhul võib Muinsuskaitseamet anda valla- või linnavalitsusele õiguse täita ise muinsuskaitsealaseid kohustusi oma haldusterritooriumil? (§ 9, lg 2)
3. Kui pikaks ajaks võib Muinsuskaitseamet kultuuriväärtusega asja ajutise kaitse alla võtta? (§ 11, lg 4)
4. Millise dokumendiga tunnistatakse asi mälestiseks või lõpetatakse mälestiseks olemine? (§ 12, lg 1 ja 2)
5. Kas mälestise omanik on kohustatud mälestist konserveerima või restaureerima? (§ 16, lg 1)
6. Kui pikaks ajaks võib vallasmälestise riigist välja viia? (§ 22)
7. Kes väljastab loa vallasmälestise restaureerimiseks? (§ 23)
8. Kas muinsuskaitsealuse hoone uste ja akende restaureerimiseks või muutmiseks peab olema Muinsuskaitseameti luba? (§ 24, lg 1)
9. Kas seadus lubab asendada muinsuskaitsealal paikneval ajaloolisel hoonel puitaknad plastakendega? (§ 24)
10. Kui suur on üldjuhul kinnismälestise kaitsevöönd? (§ 25, lg 3)
11. Kuidas pääseb eraisiku omanduses olevasse muinsuskaitsealusesse hoonesse? (§ 26)
12. Kas riik või kohalik omavalitsus on kohustatud oma eelarvest toetama mistahes mälestise restaureerimist? (§ 29, lg 3)
13. Kellele kuulub kultuuriväärtusega leid? (§ 30, lg 2)
14. Millised ettevõtjad võivad mälestist konserveerida või restaureerida ning selleks eelnevat dokumentatsiooni koostada? (§ 36)
15. Millise dokumendi alusel võib vallasmälestist konserveerida või restaureerida? (§35, lg 9)
16. Kas mälestise restaureerimine, kui seda tegi ilma tegevusloata isik, rikkudes ühtaegu mälestist, on karistatav? (§ 47 ja 48)
02. Muuseumiseadus, RT I 1996, 83, 1487
Ava | Peida
https://www.riigiteataja.ee/akt/121032011020
1. Mida sätestab muusemiseadus (§ 1)
2. Milliste muuseumide tegevust reguleerib muuseumiseadus (§ 2)
3. Mis on riigimuuseum (§ 3)
4. Mis on munitsipaalmuuseum (§ 3)
5. Mis on avalik-õigusliku juriidilise isiku muuseum (§ 3)
6. Mis on eramuuseum (§ 3)
7. Mis on museaal (§ 4)
8. Mis on muuseumikogu (§ 4)
9. Mis on keskmuuseum (§ 8)
10. Mis on maakonnamuuseum (§ 8)
11. Kes teostavad järelvalvet muuseumikogude üle (§ 12)
12. Järelevalve muuseumikogude üle tähendab seda, et kontrollitakse...( § 12)
13. Museaal käsutamise kitsendused tähendavad seda, et ... (§ 14)
14. Millisest printsiibist lähtutakse muuseumikogu täiendamisel (§ 16)
15. Mis on museaali üleandmine (§ 17)
16. Kuna arvatakse museaal välja muuseumikogust (§ 19)
03. Arhiiviseadus, RT I 1998, 36/37, 552
Ava | Peida
https://www.riigiteataja.ee/akt/13314609
1. Mida sätestab arhiiviseadus (§ 1)
2. Mis on arhiveerimine (§ 2)
3. Mis on arhiiv arhiiviseaduse mõistes (§ 3)
4. Mis on dokument (§ 4)
5. Mis on arhivaal (§ 4)
6. Millised on Rahvusarhiivi ülesanded? (§ 12)
7. Mis on dokumendi säilitustähtaeg (§ 31)
8. Mis on arhiiviväärtus (§ 32)
9. Kuna võidakse arhivaali hävitada (§ 33)
10. Kes vastutab arhivaalide säilimise eest (§ 38)
11. Kelle loal võib arhiiviväärtusega avaliku arhivaali tähtajaliselt riigist välja viia (§ 39)
12. Mida tähendab juurdepääs arhivaalile (§ 40)
04. Töölepingu seadus RTI, 21.01.2009, 5, 35
Ava | Peida
https://www.riigiteataja.ee/akt/13319829
1. Millises vormis sõlmitakse üldjuhul tööleping? (§ 4, lg 2)
2. Kas töölepingus peab sisalduma tööülesannete kirjeldus? (§ 5, lg 1, p.3)
3. Juhul, kui ei ole tegemist hädaolukorraga , kas töötajal on õigus puhkuse ajal keelduda töö tegemisest? (§ 19, p 1)
4. Millisel juhul on tööandja kohustatud tagama töötajale koolituse ja tasuma koolituskulud? (§ 28, lg 2, p.5)
5. Kas tööandja peab töötajale tutvustama tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid? (§28, lg 2, p. 7)
6. Kui pikk on täistööaeg nädala kohta? (§43, lg 1)
7. Mitu tundi lühendab tööandja tööpäeva Eesti Vabariigi aastapäevale eelneval tööpäeval? (§ 53)
8. Kas riigipühad arvestatakse põhipuhkuse hulka? (§ 54, lg 3)
9. Mitu kalendripäeva vähemalt kestab töötaja põhipuhkus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti? (§ 55)
10. Millal on töötajal õigus saada õppepuhkust? (§ 67, lg 1)
11. Kui pika aja oma põhipuhkusest peab töötaja kasutama järjest? (§ 68, lg 5)
12. Kui pikk võib olla üldjuhul töötaja katseaeg? (§ 86, lg 1)
13. Millise aja jooksul võib töötaja vaidlustada töölepingu ülesütlemise? (§ 106)
05. Võlaõigusseadus, vastu võetud RT I 2001, 81, 487, vt 2. ja 36. Peatükk
Ava | Peida
https://www.riigiteataja.ee/akt/104022011005
1. Millal loetakse leping sõlmituks? (§ 9)
2. Kui seadus või omavahelised kokkulepped ei näe ette teisiti, millises vormis võib lepingu sõlmida? (§ 11, lg 1)
3. Kui pakkumuses on määratud selle kehtivuse aeg, kuid teine pool ehk tellija soovib samadel tingimustel sõlmida lepingut pärast antud tähtaega, kas pakkumuse esitaja peab sellega nõus olema? (§ 17, lg 1)
4. Kui tellija ei ole töövõtja poolt antud tähtaja jooksul tööd ilma põhjuseta vastu võtnud, kas siis loetakse töö vastuvõetuks? (§ 638)
5. Kui suure osa tarbijatöövõtulepingu tasust võib ettemaks maksimaalselt moodustada? (§ 637, lg 6))
06. Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule RT I 2010, 61, 444
Ava | Peida
07. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. RT I 1999, 60, 616
Ava | Peida
https://www.riigiteataja.ee/akt/13329552
1. Millised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist? (§3)
2. Millised töökeskkonna parameetrid peavad vastama piirnormidele? (§3)
3. Mis puhul annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid? (§3)
4. Millised ohutusvahendid peavad töökohas olema terviseriski vältimiseks või vähendamiseks? (§3)
5. Millised on töökeskkonna füüsikalised ohutegurid? (§ 6)
6. Millised on töökeskkonna bioloogilised ohutegurid? (§ 8)
7. Millised on töökeskkonna füsioloogilised ohutegurid? (§ 9)
8. Millised on töökeskkonna psühholoogilised ohutegurid? (§ 9)
9. Millise ettevalmistuseta töötajat ei tohi tööandja lubada tööle? (§ 12)
10. Mida peavad töötajad tegema tõsise ja vältimatu ohu korral? (§ 15)
11. Mis on tööõnnetus? (§ 22)
12. Mis on kutsehaigus? (§ 23)
13. Millised on tööandja õigused ja kohustused töötervishoiu ja tööohutuse seaduse järgi? (§ 13)
14. Millised on töötaja õigused ja kohustused töötervishoiu ja tööohutuse seaduse järgi? (§ 14)
08. Kemikaaliseadus. RT I 1998, 47, 697
Ava | Peida
https://www.riigiteataja.ee/akt/130122010018
1. Mida reguleerib kemikaaliseadus? (§1, lg1)
2. Kemikaali mõiste (§2, lg 1-3)
3. Kemikaali identifitseerimine (§3, lg 1-4)
4. Kemikaali käitlemine (§4)
5. Ohtliku kemikaali mõiste (§5)
6. Terviseamet, kui pädev asutus ja selle ülesanded (§7, lg 2) (www.terviseamet.ee)
7. Kemikaali ohtlikkuse määramine ja klassifitseerimine (§10, lg 1,4)
8. Põhilised ohutusnõuded (§ 17, lg 1-5)
9. Kemikaali pakenditele ja märgistusele esitatavad nõuded (§ 18, lg 1-4 )
10. Kemikaali ohutuskaart (§ 19, lg1)
11. Kemikaali ohutunnused ja nende tähendused
12. Kemikaali riski (R-) ja ohutus (S-)laused
Kemikaali ohusümbolid, tunnused ning R- ja S-laused on leitavad:
„Kuidas klassifitseerida ja märgistada kemikaali“ (Sotsiaalministeerium. Phare turujärelvalve projekt. KEMI) http://osh.sm.ee/good_practice/roheline%20raamat.pdf
09. Töötajate tervisekontrolli kord RTL 2003, 56, 816
Ava | Peida
10. Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas RTL 2000, 12,117
Ava | Peida
11. Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord RT I 2000, 4, 29
Ava | Peida
https://www.riigiteataja.ee/akt/13346609
1. Töötades hapete, aluste ning desinfitseerimis- ja rooste-eemaldusvahenditega kasutatakse järgmisi isikukaitsevahendeid: (lisa 3)
2. Isikukaitsevahendite hulka ei kuulu: (§ 1; lisa 2)
12. Ülemaailme kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon, RT II, 1995, 10, 53
Ava | Peida
13. „E.C.C.O. Ametijuhend“, Renovatum Anno 2002, lk 60.
Ava | Peida
14. AIC, „Code of ethics and guidelines for practice“, AIC directory, Washington, D.C. 1995:22–29.
Ava | Peida
15. Kurmo Konsa, 2007. Artefaktide säilitamine. Tartu Ülikooli kirjastus
Ava | Peida
I ptk
1. Mis on materiaalne kultuur
2. Mis eristab artefakte looduslikest objektidest
3. Mis on kultuuripärand
4. Mille poolest erineb kultuuripärand looduslikust pärandist
5. Milliseid nähtusi ja objekte loetakse kultuuripärandi hulka kuuluvateks
6. Kas rahvustoidud kuuluvad kultuuripärandi hulka
7. Kas rahvuslind kuulub kultuuripärandi hulka
8. Kas kultuurpärand on seotud mineviku, oleviku või tulevikuga
9. Kultuuripärandi hulka kuuluvad nähtused ja objektid selle tõttu, et neil on...
10. Kuidas on kultuuripärand seotud väärtustega
11. Millised spetsiifilised tegevused on seotud kultuuripärandiga
12. Kuidas kutsutakse tänapäevast lähenemist kultuuripärandile
13. Kuidas jagatakse kultuuripärandit
14. Mis on materiaalne kultuuripärand
15. Mis on immateriaalne (vaimne) kultuuripärand
16. Kuidas jaotatakse materiaalset kultuuripärandit
17. Mis on loodusmälestised
18. Millega on määratud kultuuripärandi funktsioonid ühiskonnas
19. Millised on kultuuripärandi funktsioonid ühiskonnas
20. Mis on kultuuriline kapital
21. Kas kultuuripärand on kultuuriline kapital
22. Mis on kasutusväärtus
23. Mis on mittekasutusväärtus
24. Kas ühel kultuuripärandi objektil võib samaaegselt olla nii kasutus kui ka mittekasutusväärtus
25. Kultuuripärandi säilitamise meetodid või põhimõtteliselt jagada...
26. Millised on kultuuripärandi haldamise põhiprintsiibid
II ptk
1. Milliste objektide kogumisega tegelevad erinevad teabeasutused
2. Mis on teabeasutused
3. Muuseumide peamised ülesanded ühiskonnas
4. Raamatukogude peamised ülesanded ühiskonnas
5. Arhiivides peamised ülesanded ühiskonnas
6. Töövaldkonnad muuseumis võib jagada...
7. Mis on muuseum
8. Kogude arendamise alla kuuluvad järgmised tegevused
9. Milleks kogutakse teabeasutustesse objekte
10. Millisel teel omandab teabeasutus objekte
11. Mis on objektide olulisus
12. Objekti olulisus määrab ära....
13. Mis tähendab „kontekstist sõltuvus“
14. Mis on ajalooline olulisus
15. Mis on esteetiline olulisus
16. Mis on teaduslik olulisus
17. Mis on sotsiaalne olulisus
18. Miks on oluline objekti päritolu
19. Milline objekt loetakse haruldaseks
20. Mis on objekti terviklikkus
21. Miks on oluline objekti kasutatavus
III ptk
1. Peamised valdkonnad mida reguleerivad erialased eetikakoodeksid
2. Milliseid uuringumeetodeid on soovitatav kasutada
3. Millised on destruktiivsed uurimismeetodid
4. Millised on mittedestruktiivsed uurimismeetodid
5. Mis on pööratavus
6. Mis on ümbertöödeldavusprintsiip
7. Mis on sobivusprintsiip
8. Mida tähendab „probleemi ja lahenduse vastavus“
9. Mis on minimalismiprintsiip
10. Miks dokumenteeritakse konserveerimisprotsessi
11. Mis on ennetav konserveerimine (ennetav säilitamine)
12. Mis on säilituskorraldus
IV ptk
1. Mis on kahjustusprotsessid
2. Kuidas grupeeritakse kahjustusprotsesse
3. Mis on füüsikalised kahjustusprotsessid
4. Mis on keemilised kahjustusprotsessid
5. Mis on mehaanilised kahjustusprotsessid
6. Mis on bioloogilised kahjustusprotsessid
7. Millised keskkonnatingimused mõjutavad objektide seisundit
8. Millest sõltub temperatuuri ja õhuniiskuse toime objektidele
9. Millised kahjustusi võib tekitada kõrge temperatuur
10. Kuidas mõjutab temperatuur keemiliste kahjustusprotsesside kiirust
11. Millistel tingimustel kahjustavad madalad temperatuurid objekte
12. Millised on õhuniiskuse kõikumiste suhtes kõige tundlikumad objektid
13. Milline on orgaanilistest materjalidest objektidele sobiva suhtelise õhuniiskuse lubatav ülempiir ja mis selle määrab.
14. Milline on orgaanilistest materjalidest objektidele sobiva suhtelise õhuniiskuse lubatav alampiir ja mis selle määrab.
15. Milline on orgaanilistest materjalidest objektidele sobiva suhtelise õhuniiskuse lubatav vahemik
16. Mis on keskkonnatingimuste seire
17. Milliseid keskkonnatingimusi on kindlasti vaja jälgida objektide säilitamisel
18. Mis on hoone kliimatsoon
19. Kus tuleks hoidlas mõõta õhuniiskust ja temperatuuri
20. Milline kliima iseloomustab keldriruume
21. Millest sõltub temperatuuri ja niiskusrežiim hoones
22. Üks ruum on akendega ja teine ilma – kumma ruumi temperatuuri ja niiskusrežiim sõltub enam väliskeskkonna tingimustest
23. Mida tähendab hoone kohandamine
24. Mis on passiivne kliimakontroll
25. Mis on keskkonnatingimuste „kihiline“ kontroll
26. Millest sõltub valguse kahjulik toime materjalidele
27. Mis on valgustustugevus ja kuidas seda väljendatakse
28. Mida väljendatakse lukstundides
29. Millised on valguse toime suhtes kõige tundlikumad materjalid
30. Milline valguskiirguse spektriosa kiirgus mõjub materjalidele kõige enam kahjustavalt
31. Millised on põhimõttelised võimalused valguskahjustuste vähendamiseks objektidele
32. Nimetage mõned saasteained
33. Mis on primaarsed ja sekundaarsed saasteained
34. Mis on sise- ja välisõhus leiduvate saasteainete hulga suhe
35. Millised materjalid on saasteainete toime suhtes eriti tundlikud
36. Millistest allikatest satuvad saasteained hoidlate õhku
37. Millised on võimalused vibratsiooni kahjuliku toime vähendamiseks
V ptk
1. Mis on ennetav säilitamine (ennetav konserveerimine)
2. Millised ettevõtmised kuuluvad ennetava säilitamise (ennetava konserveerimise) ala
3. Mis on korrektiivne säilitamine (korrektiivne konserveerimine)
4. Millised tegevused kuuluvad korrektiivse säilitamise (korrektiivse konserveerimise) alla
5. Mis on avatud hoiusüsteemid
6. Mis on suletud hoiusüsteemid
7. Mis on mobiilsed hoiusüsteemid
8. Mis on objektide märgistamine (signeerimine) ja milleks seda tehakse
9. Milline peab olema märgistuse asukoht objektil
10. Objektide märgistamiseks kasutatavad meetodid
VI ptk
1. Milline on kõige üldisem materjalide jaotus
2. Milliste tunnuste poolest erinevad anorgaanilised ja orgaanilised materjalid
3. Millised on säilitamisel probleeme tekitavad materjalide kombinatsioonid objektides
4. Kuidas esitatakse objektide mõõtmed
VII ptk
1. Mis on ohuplaan ja milleks on see vajalik
2. Mis on risk
3. Millisel viisil riske kindlaks määratakse
4. Miks külmutatakse märgunud objekte
5. Mis on difusioonkuivatus
6. Kuidas kuivatatakse veekahjustustega pabermaterjale
7. Kuidas kuivatatakse veekahjustustega fotomaterjale
8. Kuidas kuivatatakse veekahjustustega maale
9. Kuidas kuivatatakse veekahjustustega tekstiile
10. Kuidas kuivatatakse veekahjustustega puitesemeid
VIII ptk
1. Millised hooneaspektid mõjutavad kogude turvalisust
2. Milline ruumide joatus hoones on turvalisuse seisukohast kõige parem
IX ptk
1. Kuidas on säilitamine seotud kasutamisega
2. Mida haarab ekspositsiooni planeerimine (kavandamine)
3. Millised on käsitsemise ja transpordi suhtes kõige tundlikumad objektid
4. Millised on peamised põhimõtted mida tuleb järgida objektide käsitsemisel
16. Kurmo Konsa, 2006. Konserveerimisbioloogia. EKA Restaureerimiskooli väljaanded nr.3. Eesti Kunstiakadeemia Toimetised nr. 17.
Ava | Peida
I ptk
1. Mis on biokahjustus
2. Kes on biokahjustajad
3. Kuidas kirjeldada biokahjustussituatsiooni
4. Millised keskkonnategurid mõjutavad elusorganisme
5. Mis on taluvusala
6. Mis on limiteerivad tegurid
7. Kuidas jaotuvad organismid hapnikuvajaduse suhtes
8. Mis on tasakaaluline niiskusesisaldus
9. Mis on vee aktiivsus
10. Kuidas mõjutab temperatuur organisme
11. Millised on organismide aine ja energiavahetuse tüübid
III ptk
1. Millised on bakterite elutegevust limiteerivad keskkonnategurid
2. Mis on biokile ehk biofilm
3. Mis on seened
4. Millest koosneb seente keha ehk mütseel
5. Kuidas seened toituvad
6. Millised on seente elutegevust limiteerivad keskkonnategurid
7. Milliseid keemilisi kahjustusi põhjustavad seened
VII ptk
1. Kes on putukad
2. Mitmeks osaks on jaotatud putukate keha
3. Mida söövad putukad
4. Mis on vaegmoone
5. Mis on täismoone
6. Kuidas sõltub putukate kasv ja areng temperatuurist
7. Millised on peamised kahjustusi põhjustavad putukaliigid
X ptk
1. Milliseid materjale kahjustavad autotroofsed organismid
2. Milliseid materjale kahjustavad eelistatult heterotroofsed organismid
3. Puidu peamisteks kahjustajateks on
4. Puitu kahjustavate seente seas eritatakse järgmiseid rühmi
5. Millisesse gruppi kuuluvad seened põhjustavad kõige enam puidukahjustusi hoonetes
6. Mis on rebaseplekid
XI ptk
1. Kuidas teha kindlaks hallituskahjustusi
2. Kuidas identifitseerida putukakahjustusi muuseumid
XII ptk
1. Mis on integreeritud kahjuritõrje kava
2. Kuidas pääsevad putukad muuseumisse
3. Millised säilitustingimused on olulised hallituskahjustuste ärahoidmise seiskohast
XIII ptk
1. Mis on tegutsemise lävi
2. Mis on biokahjustajate mittekeemiline tõrje
3. Milliseid mittekeemilisi tõrjemeetodeid on võimalik kasutada hallituste tõrjel
4. Milliseid mittekeemilisi tõrjemeetodeid on võimalik kasutada putukate tõrjel
5. Mis on muudetud atmosfäärid
XIV ptk
1. Mis on biokahjustajate keemiline tõrje
2. Mis on biotsiidid
3. Kuidas jagatakse biotsiide
4. Mis on fumigatsioon
5. Mis on aine mürgisus ehk toksilisus
XV ptk
1. Milliseid individuaalseid kaitsevahendeid tuleb kasutada hallitustega töötamisel
17. Neeme Katt, 2007. Keemia lühikursus gümnaasiumile. Tallinn. Avita.
Ava | Peida
Leia õige(d) vastus(ed):
1. Aineosakesed on: (lk 18)
a) aatomid ja keemilised elemendid
b) keemilised ühendid ja polümeerid
c) metallid ja mittemetallid
d) aatomid, ioonid ja molekulid
2. Aineid liigitakse koostise põhjal: (lk 18)
a) lahused ja vedelikud
b) metallid, mittemetallid ja liitained
c) lihtained ja liitained
d) tahked, vedelikud ja gaasilised
3. Liitained liigitatakse: (lk 18, 33-34, 84-87 )
a) lihtaineteks ja keemilisteks elementideks
b) anorgaanilisteks ja orgaanilisteks
c) metallideks ja mittemetallideks
d) keemilisteks ja mittekeemilisteks
4. Anorgaanilised ainete põhiklassid on: (lk 33-34)
a) alkoholid
b) alused
c) sahhariidid
d) soolad
5. Anorgaanilised ainete põhiklassid on: (lk 33-34)
a) rasvad
b) aldehüüdid
c) oksiidid
d) metallid
6. Orgaaniliste ainete põhiklassid on (84-87)
a) süsivesinikud
b) eetrid
c) mittemetallid
d) metallid
7. Orgaaniliste ainete põhiklassid on (84-87)
a) karboksüülhapped
b) soolad
c) metallid
d) amiinid
8. Keemilise sideme alaliigid on: (lk 18-23)
a) mittekovalentne ja mitteelementaarne
b) kovalentne, iooniline ja metalliline
c) elementaarne, mitteelementaarne ja mitteelementide vaheline
e) gaasiline, vedel ja tahke
9. Mittepolaarne kovalentne side on: (lk 21)
a) erinevate mittemetalliliste elementide aatomite vahel
b) ühe ja sama mittemetalliliste elementide aatomite vahel
c) erinevate metalliliste elementide aatomite vahel
d) ühe ja sama metalliliste aatomite vahel
10. Polaarne kovalentne side on: (lk 21)
a) erinevate mittemetalliliste elementide aatomite vahel
b) ühe ja sama mittemetalliliste elementide aatomite vahel
c) erinevate metalliliste elementide aatomite vahel
d) vees hapniku ja vesiniku vahel esinev keemiline side
11. Millised keemilise sideme tüübid on määratud valesti: (lk 18-23)
a) mittemetall lihtainena = mittepolaarne kovalentne side
b) kahe erineva mittemetalli vaheline side = mittepolaarne kovalentne side
c) metall lihtainena = metalliline side
d) mittemetalli ja metalli vaheline side = mittepolaarne kovalentne side
12. Keemilise reaktsiooni kiirust kiirendavateks teguriteks üldjuhul on: (lk 27)
a) temperatuuri alandamine
b) ainete kontsentratsioonide vähendamine
c) reageerivate ainete kokkupuute pinna suurendamine
d) temperatuuri tõstmine
13. Keemilise reaktsiooni kiirust kiirendavateks teguriteks üldjuhul on: (lk 27)
a) reageerivate ainete peenestamine
b) ainete kontsentratsioode vähendamine
c) temperatuuri alandamine
d) katalüsaatori kasutamine
14. Mitu korda kasvab Van’t Hoffi reegli järgi keemilise reaktsiooni kiirus temperatuuri tõstmisel 10ºC võrra (Kurmo Konsa. Arhivaalide ja trükiste säilitamine. Kleio. 2008 lk 124-125)
a) 2-4 korda
b) 5-7 korda
c) 8 korda
d) 10-20 korda
15. Redoksreaktsioonid on reaktsioonid:
a) mille käigus muutub elementide oksüdatsiooniaste
b) mille käigus ei muutu elementide oksüdatsiooniaste
c) mille käigus toimuvad korraga oksüdeerumine ja redutseerumine
d) mille käigus toimub ainult oksüdeerumine
16. Redutseerija (taandaja) on element, mis:
a) loovutab elektrone (oksüdatsiooniaste suureneb)
b) loovutab prootoneid
c) liidab elektrone (oksüdatsiooniaste väheneb)
d) liidab prootoneid (oksüdatsiooniaste väheneb)
17. Oksüdeerija on element, mis:
a) loovutab prootoneid
b) liidab elektrone (oksüdatsiooniaste väheneb)
c) liidab prootoneid
d) loovutab elektrone (oksüdatsiooniaste suureneb)
18. Heige Peets, 2004. Lahused ja lahustumisprotsess konserveerimises. Loengu konspekt 40 lk.
Ava | Peida
http://www.kanut.ee/kkoda/dokumendid/paber_arhiiv/loengud/Kkeemia_paber/teema6_lahuste_omadused_valmistamine.pdf
Kordamisküsimused
1. Mustuse olemus
2. Erilaadilised jõud, millega mustuse osakesed kinnituvad objektile
3. Lahuse mõiste: lahusti ja lahustunud aine
4. Suspensioon, emulsioon, kolloidlahus ja tõeline lahus
5. Geelid konserveerimises
6. Hüdrofiilsus ja hüdrofoobsus
7. Katioonid ja anioonid
8. Vee karedus
9. Vee puhastamine ja pehmendamine. Meetodid
10. Orgaaniliste lahustite jaotus ja lahusteid iseloomustavad parameetrid (vt tabel konspektis)
11. Lahustite lenduvus ja seos lahusti keemistemperatuuriga
12. pH mõiste. Happeline, neutraalne ja aluseline keskkond
13. Pindaktiivsus ja pindaktiivsed ained
14. Kelaatijad
15. Lahuse kontsentratsiooni väljendamise viisid: protsendilisus ja mahuvahekord
Leia õige(d) vastus(ed):
1. Hüdrolüüs on
a) objekti märgumine
b) objekti veetustamine
c) aine sulamine
d) keemilise ühendi lagunemine vee toimel
e) keemilise ühendi lagunemine kuumutamisel
2. Keskkonna reaktsiooni (happelisus/aluselisus) hinnatakse
a) vees lahustunud aine hulgaga grammides
b) gaaside lahustuvusega vees
c) vedelike omavahelise segunemisega
d) vesinikeksponendiga pH
e) lahuse voolavuse (viskoossuse) muutusega
3. Emulsioon moodustub
a) gaaside pihustamisel vedelikku
b) tahke aine pihustamisel gaasi
c) tahke aine segamisel teda mittelahustavasse vedelikku
d) kahe teineteises mittelahustuva vedeliku segamisel
e) lahustunud osakeste väljasadenemisel dispersioonikeskkonnast.
4. Kriidi segamisel veega saame
a) lubjavee
b) aerosooli
c) suspensiooni
d) tarde
e) tõelise lahuse
5. Kelaatijad on
a) putukatõrjevahendid
b) geellahuste stabiliseerijad
c) ained, mis moodustavad metalli-ioonidega veeslahustuvaid komplekssooli.
d) korrosiooni inhibiitorid
e) detergendid
6. Ioniidid on
a) positiivse laenguga ioonid
b) tahked ained, mida kasutatakse vee pehmendamisel
c) vee destillatsioonil kasutatavad spetsiaalseadmed
d) parasiidid
e) korrosiooniproduktid
7. Vee keemistemperatuur on põhjustatud
a) polaarsetest sidemetest vee molekulis
b) vee voolavusest
c) vee karedusest
d) vee molekulide vahel esinevatest vesiniksidemetest
e) jääkristallide kujust ja struktuurist
8. Lahustuvusparameetrid võimaldavad
a) võrrelda lahustite segunemist üksteises
b) määrata aine erikaalu
c) mõõta lahuse happelisust
d) iseloomustada aine agregaatolekut
e) lahutada ainete segusid
9. Lahusti keemistemperatuur võimaldab iseloomustada
a) lahusti voolavust
b) lahusti lenduvust
c) lahusti keemilist koostist
d) ohtliku kemikaali lävikontsentratsiooni
e) lahusti puhastusefekti
10. Lahuse protsendilisus
Ülesanne 1: 5% triammooniumtsitraadi vesilahuse valmistamiseks on vaja:
a) 5 grammi ainet + 950 ml vett
b) 50 g ainet + 500 ml vett
c) 5 grammi ainet + 95 g vett
d) 5 g ainet + liiter vett
Ülesanne 2: Mitu grammi ainet on vaja 40 g 2% EDTA vesilahuse valmistamiseks?
a) 8 grammi (EDTA) pulbrit
b) 0, 8 grammi
c) 2 grammi
d) 0,2 grammi
Ülesanne 3: Mitu grammi šellakit ja mitu milliliitrit etanooli on vaja 25% lahuse valmistamiseks? (etanooli tihedus on 0,8694)
a) 25 g šellakit ja 75 ml etanooli
b) 50 g šellakit ja 75 ml etanooli
c) 2,5 g šellakit ja 90 ml etanooli
d) 25 g šellakit ja 86 ml etanooli